Meie usu ja õpetuse aluseks on Piibel ja luterlik usutunnistus. Toetume reformatsiooni kesksele põhimõttele, mille järgi on Piibel kõige kõrgem autoriteet usu ja elu küsimustes ning kõiki teisi õpetusi peab uurima selle alusel. Mõtleme nagu Martin Luther, et inimene saab õigeks ehk Jumalale kõlblikuks ainult usust, ainult armust, ainult Kristuse tõttu.
Vanalestadiuslaste kokkutulekujutlustes ning kõiges õpetuses on olulist kuulutus Jeesuse lepitustöö kohta. Tema on kannatuse, surma ja ülestõusmisega lunastanud inimesed vabaks patu võimu alt. Usu kaudu inimene saab osaliseks sellest lepitustööst, aga ilma usuta on võimatu kõlvata Jumalale. Usk tuleb Jumala sõna kohase õpetuse kuulamise ja vastuvõtmise kaudu. See on koguni Jumala töö inimeses, mitte üldse inimese oma teenet või tulemust. Mõtleme siiski, et usk avaldub inimese elus armastuse tegudena ja Vaimu viljadena, nagu Piibel õpetab.
Usume luterliku tunnistuse järgi, et Kristuse töö maailmas jätkub Püha Vaimu tööna tema koguduses. Jeesus andis oma jüngritele ülesande ja läkituse anda inimestele patud andeks. Usume, et see ülesanne ja volitus käib iga Jeesuse järgija, uskliku inimese kohta, igal ajal. Sellepärast kuulutame läkituskäsu kohaselt kõigile evangeeliumi, head sõnumit Jeesusest. Evangeeliumi tuumaks on tõotus pattude andeksandmisest Jeesuse nime ja vere läbi. Kes selle peale usub, saab kõik oma patud andeks Jumala armust. Nõnda Jumal teeb inimese õigeks Püha Vaimu läbi oma koguduses.
KESKSED USUKÄSITUSED
USK on Jumala kingitus, mille aluseks on Kristuse lepitustöö. Jumal annab oma armust selle kingituse igale lapsele sünniga kaasa. Laps usub ja on seetõttu kõlblik Jumalale, kuigi ta ei saaks veel millestki aru. Usk kustub, kui seda ei hoita ühenduses Jumala kogudusega. Kui inimene on kaotanud oma usu, ta peab tegema meeleparanduset, et ta saaks jälle ühendusse Jumalaga.
RISTIMINE on hea südametunnistuse liit Jumalaga. Selles usklik inimene, laps või täiskasvanud, võetakse Jumala koguduse ühendusse, kus teda hoitakse. Ristimine kutsub ja kohustab ristitud inimest elama usklikuna kogudusega ühenduses ning vanemaid ja ristivanemaid õpetama temale kõige selle, mida Jeesus on käskinud õpetada.
MEELEPARANDUS on meelemuutus. Selles kahetsev inimene palub oma patte andeks ja usklik inimene kuulutab temale´patud andeks Jumala volitusel. Olulist meeleparanduses on see, et kahetsev inimene võtab usuga vastu talle kuulutatud pattude andeksandmise. Tegelik andeksandja on Jumal, kes tegutseb inimese kaudu ja seeläbi teeb õigeks. Meeleparandusse kuulub oluliselt patu mahajätmine.
ARMULAUD on Jeesuse seatud püha õhtusöömaaeg. Lutheri õpetuse järgi armulaud nõuab usklikut südant ja on mõeldud usu kinnituseks. Olulist armulauas on see, et armulaualine usub, et ta sööb Kristuse ihu ja verd. Armulaual osalemine kuulub tihedasti usuelu hoidmisesse.
VÕITLUS kuulub olulisena osana iga kristlase usuellu. Võitlus tähendab seda, et usklik püüab vältida kõike, mis viiks teda kaugemale Jumalast ja võiks nõnda ohustada tema usku. Võitluse juures on olulist usuelu hoidmine Jumala sõna kuulamise, armulaua, kristlaste ühenduse, andeks palumise ja andmise ning pihi abil. Võitlus ei ole kristlase enda töö, vaid Jumal mõjub temas tahtmise võistelda ning annab selleks jõudu.
ANDEKS PALUMINE JA ANDMINE on keskne osa usuelu hoidmist. Usk õpetab paluma andeks alati, kui inimene tegutseb vastu Jumala tahtmist või eksib teise vastu. Usk õpetab ka andma teistele andeks nende eksimused. Andeksandmises ei ole küsimus ainult inimeste omavahelisest lepitamisest, vaid usume, et siis annab ka Jumal meile meie eksimised andeks.
PIHT tähendab seda, et usklik tunnistab oma patud pihiisale, kellelegi usaldatud usklikule ning tema kuulutab Jumala volitusel temale patud andeks. Piht on vabatahtlik ja usalduslik asi. Sellesse kuulub olulisena osana tahe patu maha jätta. Pihiisal ei ole luba rääkida pihil kuuldud asju kellelegi edasi. Kui on juhtunud kuritegu, pihiisa peab siisgi kandma hoolt sellest, et asjast teatatakse ametivõimudele.
KRISTUSE KOGUDUS on usklike ühisus maa peal, mille Püha Vaim on ühendanud. Selles on usklikud elavas ühenduses Kristuse ja teineteisega. Kogudus ei ole ennekõike välimine ühendus, vaid selle liikmeid ühendab teineteisega isiklik südameusk. Välimine ühendus sünnib sellest, et koguduse liikmed võitlevad sarnases usus.
JUMALARIIGIS on kaks osa. See koosneb maa peal võitlevast kogudusest ja rõõmustavast kogudusest taevas. Kõik, kes maa peal püsivad võitleva koguduse ühisuses kuni lõpuni, saavad kord rõõmustavasse kogudusse.